Rubriik: Ohutus

7 asja, mis peaks igas autos alati olemas olema

Kunagi ei saa ette teada, milliseks kujunevad teeolud või mis võib autoga sõites juhtuda. Mida teha siis, kui auto ootamatult seisma jääb või teeolud halvenevad? Iga nutikas autojuht peaks juba eos valmistuma igaks võimalikuks juhtumiks ning seega varustama auto mitmete vajalike tarvikutega (más información). Loetleme siin mõned sellised asjad, mis peaksid igas autos olemas olema.

1. Kruus või kassiliiv

Üllataval kombel on kassiliiv tegelikult väga hea abivahend ka autojuhtidele. See aitab nimelt auto ratastel paremini haakuda, olles seega suurepärane abivahend siis, kui oled libedal teelõigul hädas või kas või soovid turvaliselt auto ümber tegutseda jäisel ajal. Seega veendu, et sul oleks alati paraja suurusega liivakanister autos.

2. Taskulamp

See on peaaegu esimene asi, mis tuleks autosse hankida. Enamus meist sõidavad paratamatult pimedal ajal ning kui midagi peaks juhtuma, ei pruugi su nutitelefoni taskulamp aidata. Seetõttu peaksid alati hoidma auto kindalaekas või kuskil mujal käeulatuses korralikku taskulampi koos tagavara patareidega. Samuti võiksid patareide ja taskulambi töökorda aeg-ajalt kontrollida, et kõige kriitilisemal hetkel ei saaks sa halva üllatuse osaliseks.

3. Tekk

Kunagi ei saa olla kindel, et teekond lõppeb kenasti – võib-olla pead ootamatult jääma tee äärde seisma ning lausa veetma mitu tundi jahedas autos. Ebameeldivuste vältimiseks peaks olema autos mõnusalt kerge ja soe fliistekk, mis annab sooja seni, kuni saad taas liikvele. Kusjuures, müüakse ka väga kompaktselt kokkupakitavaid tekke spetsiaalselt autos kasutamise jaoks – need on eriti mugavad, kui tahad ruumiga kokku hoida.

4. Paberkaart või -atlas

Oleme kõik harjunud auto navigatsioonisüsteemi, nutitelefoni ja muude seadmetega, kuid elektroonika peale ei tasu alati loota – paraku võib navigatsiooniseade just kõige ebameeldivamal hetkel lakata töötamast. Just siis tuleb kasuks aga paberkandjal kaart. Isegi, kui rändad ringi Eestis, on praktiline igaks juhuks hoida Eesti kaart kindalaekas. Kui peaksid ära eksima, tead vähemalt öelda, kus sa parasjagu viibid!

5. Toit

Tundub veider soovitus, kas pole? Meil Eestis on ju ometi 24/7 tanklad pea iga nurga peal. Kui aga reisid talvel ja satud näiteks koleda lumetormi kätte ning ei saa edasi sõita, võid lõksu jääda väga pikaks ajaks, halvimal juhul terveks päevaks. Seepärast tasuks autos hoida pika säilivusajaga toitu nagu näiteks energiabatoonid, konservtoit või midagi muud sarnast. Kui soovid end eriti hästi varustada, võid lausa hankida keeduspiraali ja veekannu, et saaksid teha kohvi või sooja suppi. Variante on palju – varusta auto igal juhul paari toiduga, mis aitaks kriitilises olukorras hoida kõhu täis. Samamoodi ei tohiks autost puududa ka paar liitrit puhast joogivett.

6. Soojad vahetusriided

Sarnaselt tekile, võiksid olla autos ka soojad riided, juhuks, kui seljas olnud riided saavad märjaks. Pole midagi ebamugavamat, kui istuda autos ja liguneda märgades riietes. Lisaks üldistele vahetusriietele võiksid autos olla ka soojad villased sokid – mõtle kui mõnus on lirtsuvad jalanõud jalast ära võtta ja need vahetada villaste sokkide vastu!

7. Labidas või kühvel

Kogenud autojuhid teavad, kui oluline on autos hoida kerget ent vastupidavat labidat, mis aitaks lund teelt eest ajada või kas või porist välja saada. Auto jaoks võiksid valida teleskoopvarrega mudeli, mis on kompaktsem ja samas on hea abiline ka niisama majapidamises.

Lisaks neile 7 asjale on küll hulk tarvilikke asju, mis autos alati olla võiksid, ent esialgu varustada end kindlasti vähemalt nende seitsme asjaga. Nii oled kaitstud mitmete ebameeldivate olukordade eest ning hiljem tänad end, et olid ennetlik ning varusid autosse vajalikud vahendid!

Lisateabe saamiseks külastage www.rapidos24.mx.

Asjad, mida autoroolis mitte teha!

Halbadest juhtidest on tehtud telesaateid, kirjutatud kurje kaebusi ja mõnikord on suuremate jamade korraldamise eest neid ka kriminaalselt karistatud. Maanteed on loodud kõikide autojuhtide jaoks, mistõttu tasub vältida tegevusi, mis võivad teisi juhte häirida. Ja kõige selle juures ei tohiks ära unustada ka jalakäijaid! Liiga palju liigub teedel juhte, kes arvavad, et suurem või kiiremal peab automaatselt õigus olema. Loe järgnevad punktid läbi, et neid mitte kunagi autoroolis olles mitte teha!

Liiga aeglaselt sõitmine
Väga palju räägitakse kiiruse ületamisest, ent liialt aeglase – lausa kilpkonna meenutava – kiirusega sõitmisest räägitakse väga harva ja sedagi põhiliselt autokooli tundides. Nimelt võib aeglane sõidukiirus tekitada liiklusohtlikke olukordi. Kui sõidad väga aeglaselt, siis hakkavad rohkem autojuhte sinust möödasõite tegema, mis muudab üldist liikluspilti ärevamaks. Suurbritannias tehtud uuringust selgus, et ühe aasta jooksul oli tervelt 143 õnnetust ja avariid põhjustatud pelgalt kellegi aeglasest kiirusest.

Jalgratturile külje alla pugemine
Jalgratturitel on õigus sõita maantee ääres ohutult ilma hirmuta, et keegi sõidaks autoga otsa. Siiski ei pea paljud juhid jalgratturitest piisavalt lugu, kuna päris paljud ratturid kirjeldavad lugusid, kuidas mõni auto neile eriliselt lähedale külje alla puges. Mõned juhid on lausa nii jõhkrad, et üritavad meelega jalgratast võimalikult kraavi lähedale puksida. See on puhas terroriseerimine ja pole mitte ühelgi juhul õigustatud. Jalgrattur on siiski õrnem ja kergemini vigastatav osapool liikluses, mistõttu peaksid nii autod, bussid kui rekkad ratturitega lugupidavalt teed jagama.

Ravimi kõrvalmõjude unustamine
Retseptiravimitel võib olla kõrvaltoimete hulgas mõju tähelepanule, koordinatsioonile ja reaktsioonivõimele. Kui ükski nendest juhi omadustest on kuidagi halvemaks läinud, siis võib see mõjutada sõitu väga ohtlikul kombel. Nii mõnigi kord on vaja liikluses teha otsuseid, mis nõuab reageerimist vaid sekundi jooksul. Kui ravim mõjutab oluliselt reaktsioonivõimet, siis võib minna kaduma mitmeid sekundeid ja selle tulemusel juhtuda kohutavaid õnnetusi. Mitte kunagi ei tohi minna autorooli, kui sa pole kindel, kas sinu tarvitatud ravimid mõjutavad kuidagi liiklemiseks vajalikku teravat taju. Kahtluste korral viska autovõtmed lauale ja mine jala või ühistranspordiga apteeki, et küsida konkreetse ravimi kõrvaltoimete kohta.

Sõidu ajal söömine
Ära söö sõidu ajal! Kui eelnevalt puudutasime ravimite kehvasid kõrvaltoimeid, siis söömisel võib olla väga sarnane mõju. Toidu poolt saadavad signaalid võivad mõjutada närvisüsteemi sellisel moel, et tähelepanu ümbritseva suhtes kahaneb ja risk erinevate õnnetuste tekkeks kasvab. Pealegi on see lihtsamal tasandil samuti ohtlik. Kui sul kukub burgeri sisu sülle, siis vaatad instinktiivselt allapoole ja juba selle reaktsiooni käigus võib oluline teave liiklusolukorrast kaduma minna. Seega, jäta söök-jook vahepeatusteks!

Pohmelliga auto juhtimine
Pohmelliga ei tohi autot juhtida, kuna uuringud on näidanud, kuidas isegi alkoholitaseme täieliku langemise korral on järgmisel hommikul inimesed ikkagi väga kehva reaktsiooniajaga. Sama reegel kehtib üleväsimuse korral. Kui sa tunned, et niisamagi on raske silmi lahti hoida, siis pole see kindlasti sobiv hetk autorooli istuda. Maga ennast korralikult välja ja mine alles siis sõitma.